HxC.pri.ee rääkis juttu Tartu ainsa hardcore bändiga. Laheõda on tegutsenud juba aastast 2003. Praeguse leibeli - PetyxRecords'i alt on välja antud kaks täispikka albumit -  "In Medias Res" ja "Dermocracy" ning EP nimega "Breakout Attempt".


                     www.myspace.com/lahesoda (foto: Alan Proosa)

Teil ilmus just uus EP "Breakout Attempt". Kirjeldage seda mõne sõnaga.

Mihkel: Lühike, lööv , suhteliselt kiiresti tehtud. Eks ta ole praegu meie uue koosseisu visiitkaardiks. Ise oleme rahul ja paistab, et ka publik on selle hästi vastu võtnud.
Spike: Iga kõrv tabab ära erinevused vana kraamiga, see on hoopis midagi muud. rohkem breakdowne, kõvasti metalsem  ja ilmselt tähtsaim erinevus on uus vokaal.

Riho: Räägib kõigest sellest, mida me mõtleme. Üks lisalugu, "Crew," räägib näiteks skene ühtsusest, usaldusest ja sõprusest.

Mis on erinevatele bändiliikmetele tähtis ja mida võib pidada teie üldiseks sõnumiks?

R: Isikuvabadus, tolerantsus, ühtsus, sõprus, pere, positiivsus. Tugevus ja jõud tuleb endast, mitte dogmadest.

M: Perekond, sõbrad ja muusika. Üldiselt tahaks näha Eestis rohkem sallivust üksteise suhtes ja  üldse rohkem positiivsust inimestes. Toetage üksteist, siis ei ole elu nii raske kui võibolla teinekord tundub.

S: Ühised asjad on kõigile tähtsad ühiselt, lisaks muidugi terve hunnik pisiasju mis on tähtsad eriti Mihklile...hahaa aga see on naljaga pooleks.

Kui olulised on teie jaoks laivkontserdid ja tuuritamine?

M: See on bändile üks olulisemaid asju ilmselt. Pidev kontakt publikuga tagab bändi elujõulisuse. Rahvast ei tohi mudugi ka surmani ära tüüdata.

R: Bändi saabki hinnata ainult laivi järgi, niiet anname endast alati parima, ka siis kui tunneme, et ei jõua.

S: Olulisimad. Kõik bändid kes kusagil prooviruumides ja keldrites harjutavad, tahavad sealt kunagi välja saada. Meist keegi ei taha anda halba livet.
Viimasel ajal oleme mõlgutanud mõtteid minna suve lõpus, sügisel tuurile koos NMRiga. Ma oleksin kahe käega selle poolt. Võiks kaasa võtta ka 8Tagi!

Kas teile meeldib esineda rohkem suurematel festivalidel või väikestes underground kohtades? Miks?

M: Ei oska seisukohta võtta. Iga kontsert on omaette elamus, olgu siis 300 või 13 inimesele. See kui suur on lava või palju on inimesi ei oma tegelikult tähtsust.  Tähtis on, et rahvas oleks aktiivne ja elaks kaasa, siis on alati positiivne elamus garanteeritud!

R: Esineda meeldib kõikjal, kus rahvas kaasa elab ja naudib seda, mida me teeme.

S: Festivalidel on kindlus, et kunagi ei tule mängida kümnele inimesele, mis on aga mõnes eesti rockiklubis väga tõenäoline. Vahest on väiksel laval hubasem... mida ma ka näiteks viimati kärakantsi livel tundsin.  Pisikesel laval tuleb üksteisel seljas elada,, kuigi alati saab põrandalt ruumi juurde võtta. Aga õige higine ja kitsas show ongi see kõige õigem hardcore show!

Kui kursis olete te teiste Eesti bändide tegemistega ja mida arvate Eesti skene hetkeseisust?

M: Seis on hea. Skene kasvab ja areneb pidevalt. Paistab, et ka publikut tuleb juurde, mis tähendab, et rahval on huvi asja vastu. See on kõik ainult rõõmustav! Kui keegi viitsiks mõne toimiva fanzine või leibeli ka käima lükata oleks asi parem. Eks see see puudus hetkel on. Jah NMR kütab, super. Poisid pange puid alla. Ja 8 Tagi ma nägin esimest korda Rakveres. Arvan, et tegemist on väga paljulubava tulevikubändiga Eesti maastikul.Väga lahedad tüübid. Väga hea
R: Teiste bändidega viime ennast kurssi ikka koos antud laividel. Üldiselt on kõik teada.

on ka crust rocki või crust pungi, kuidas õige öelda on, bänd Hirnlos. Lahedad mehed ja jõuline muss.

S: Kolm pluss... mis eesti skenet puudutab siis, see on siin alles algus ja me areneme pidevalt! Me oleme tugevamad kui kunagi varem ja jõudu tuleb aina juurde.

Kes on kursis teie paari aasta taguse materjaliga, teavad, et te olete oma muusikastiili muutnud. Millest selline muutus tingitud?

M: Aastate jooksul on lihtsalt läinud nii. Ei oska seletada. Ei mingit turuvallutamist, ei populaarsusepüüdeid. Lihtsalt me kõlame nüüd nii. Eks seal on ka see faktor, et uued poisid on bändis ja koosseisuga tulevad ka muusikalised muudatused võib-olla.

R: Ma arvan, et inimesed ongi pigem kursis meie paari aasta taguse materjaliga, kui praegusega. Stiili kohta ütleks niipalju, et bänd peab arenema.
S: Selline muutus on tingitud  koosseisu, praktiliselt täielikust, vahetusest... uue Lahesõja kohta võiks pigem öelda uus bänd, minu arvates. Praeguseks hetkeks ei ole meie repertuaaris enam ühtegi vana lugu, kuigi me aeg-ajalt plaanime mõnda vana uuesti ülesse soendada...

Teie plaadifirma on PetyxPrecords. Mida te arvate oma plaadifirmast ja nendest bändidest, kes teiega sama leibeli alla kuuluvad?

M: Parimad sõbrad. Ei oskagi midagi muud öelda. Sõprade ring, keda tunnen aastaid ja üksteist toetades loodame areneda meie nii bändina, kui nemad labelina.
S: Nende tööks on lindistustega tegelemine ja distribute-imine, sellega saavad nad hästi hakkama, ei tasu loomulikult unustada et tegemist on full DIY ettevõtmisega.
Mis bändidesse puutub siis lähevad kaks neist kohe varsti tuurile, võibolla saab neid ka tallinnas kuulda... ühte neist BTB-d nägid ilmselt kõik "Tartu Under Fire"-i külastajad oma silmaga... ja kui see bänd jõudu ei andnud siis sooja andis ta rahvale omajagu.... hahaa.

Mis on teie arvates praeguse hardcore skene suurim puudus? Mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas?

M: Eestis ei saa öelda, et oleks konkreetselt puudusi. Meie scene on arenemisjärgus ja vähemalt praegu näitab kindlasti positiivset kasvutendentsi ja ilminguid. Eks need praegused puudused, vähe bände või publikut ole lihtsalt nö kasvuraskused või sünnitusvalud, millest me saame üle varem või hiljem. Maailmas võibolla liiga palju nö moebände.
S: Minuarvates ei saa suure skene ühtsusest rääkida, kuna mida rohkem on hardcore alaliike seda rohkem on vastakaid arvamusi, mis ka aegajalt teravaks lähevad. Aga hardcore on selline, erinev ja kohati isegi laialivalguv. Eestis on vist natuke vara rääkida sellest kuna see asi on ikkagi uus veel...paari aasta pärast räägiks uuesti.

R: Kuigi bändid on head, erinevad ja huvitavad, ei ole alati palju vastavat publikut. Skene on meil väike, aga tubli.

Kui suurt rolli mängib bänd teie elus ja kui palju aega kulutate sellele?

S: Praegune pingerida on: töö, bänd, elu... kuigi bänd ja töö segavad üksteist aegajalt... aega kulub bändipeale kõvasti.

R: Bändid võtavad ära enamuse ajast. Ega muu ei olegi minu jaoks tähtis. Teha tuleb seda, mis meeldib.

M: Mina isiklikult praegusel eluhetkel millegi muuga ei tegelegi. Võib öelda, et bänd on hetkel elus kõige tähtsamal kohal. Suurem osa aega kulub bändile, kuna tegelen ka bändi managemendi poolega: bookimine, kogumikud, intervjuud ja muu seeseugune. Lisaks proovid ja live kontserdid ja sinna see aeg kulub.  Eks ta on alati suurt rolli mänginud terve elu. Muusika on väiksest peale huvi pakkunud.

Kuna teilt uut materjali või plaati oodata on?

R: Uut materjali tilgub pidevalt ja plaat on kavas välja anda veel sel aastal.

M: Praeguste plaanide kohaselt peaks uus album ilmavalgust nägema sügisel. Aga eks see paistab kuidas salvestustega valmis jõuame. Lootused on sügise peal.

S: Mina isiklikult tahaks aprillis, mais stuudios käia, aga seda veel vaatab.
mis uude materjali puutub siis seda tuleb pidevalt ja peabki tulema!

Mõned viimased sõnad foorumi lugejatele?

R: Hardcore to the core!
S: Toetage hardcore’i ja jääge selle truuks!

M: Keep supporting the scene! Showdel näeme!